Gaas on värvitu, lõhnatu, maitsetu, mittetoksiline ja ei sisalda lisaaineid, välja arvatud lisatud lõhnaained, mis annavad teada gaasi lekkimisest. Lekke tulemusena aurustub gaas ja ei reosta pinnast ega atmosfääri.
Tänud puhtale koostisele ei teki põlemisprotsessis teiste põletusainetega võrreldes märkimisväärselt keskkonnale kahjulikke jääkaineid.
Vedelgaas on ökonoomne ja taskukohane, kergesti transporditav ja hästi kasutatav maagaasi levialast eemalasuvates majapidamistes. Võimaldab ekspluateerimis- ja hoolduskulude kokkuhoidu, pakkudes seejuures vähemalt samasugust mugavust ja turvalisust, nagu teised majapidamises kasutatavad energiaallikad.
Kasutamisvaldkonnad: metallide lõikamine, kuumutamine ja jootmine; soojapuhurite ja soojakiirgurite küttena; koduses majapidamises toidu valmistamisel, ruumide kütmisel, õhu soojendamisel, grillipidudel, reisidel ja mujal. Vedelgaasil töötavad paljud moodsad majapidamisseadmed, näiteks pliidid, grillid, kuivatid, külmkapid, kaminad, radiaatorid, sise- ja välisvalgustid.
Mis vahet on maagaasil ja vedelgaasil?
Maagaasi koostisaineks on metaan, vedelgaasi koostisaineteks aga propaan-butaan. Metaan (soogaas) on looduslik gaas, mis tekib orgaaniliste ainete ja organismide lagunemisel, vedelgaas aga on naftasaaduste kaasprodukt.
Kas vedelgaasiballooni võib hoida talvel suvilas?
Võib küll. Propaan jäätub -187 °C juures ja butaan -138 °C juures, seega vedelgaas balloonis ei jäätu. Vedelgaasi koostis samuti ei muutu.
Kas eelnevalt maagaasil töötanud pliiti saab kasutada balloonigaasi toitega?
Saab küll, kuid pliidi düüsid tuleb vahetada, sest maagaasil töötava pliidi düüsid on suuremad kui vedelgaasil töötaval pliidil.
ATSETÜLEEN
Atsetüleeni tootmisel on lähteaineks kaltsiumkarbiit, mida valmistatakse põletatud lubja ja koksi sulatamisel elektriahjus temperatuuril 2000-2500 oC. Atsetüleeni valmistatakse gaasigeneraatoris, kus karbiit reageerib veega. Selle tulemusena tekib atsetüleen ja märg koks, mis kogutakse vannidesse. Generaatori temperatuuri hoitakse 60-80 oC kraadi juures, reguleerides veenõusse lastava vee kogust.
Atsetüleen juhitakse generaatorist gaasimahutisse ning sealt edasi puhastustornidesse. Neis oleva väävelhappeühendi abil eemaldatakse gaasist ebapuhtused, nt fosfor-, arseen- ja väävelvesinik. Seejärel tõstetakse atsetüleeni rõhk kolmes etapis 25 bar maksimumrõhuni. Kõrge rõhuga atsetüleen juhitakse läbi veeseparaatori kuivatitesse, mis sisaldavad alumiiniumoksiidi. See eemaldatakse mahutitest teatud aja pärast ning regenereeritakse kuivatusahjus.
Poorse massi ja atsetooniga ballonid täidetakse atsetüleeniga. Täitmisel atsetüleeni hulk määratakse gaasiballoonis oleva gaasi koguse kaalumise teel. Turvapõhjustel ei tohi atsetüleeni ilma täitemassita balloonidesse täita.
Pole paremat põlevgaasi kui atsetüleen!
HEELIUM
Maakeral leiduv heelium pärineb radioaktiivsetest lagunemisprotsessidest. Heeliumi on õhus ja paljudes radioaktiivsetes mineraalides, maagaasis ning mõnedes kuumades allikates. Tööstuslikult valmistatakse heeliumi maagaasi puhastamise kõrvaltootena.
SÜSIHAPPEGAAS
Süsinikdioksiidi saab valmistada nii koos vesiniku valmistamisega kui ka alkoholi käärimisprotsessi käigus. Käärimisnõus oleva rõhu mõjul suundub süsinikdioksiid läbi pesutornide kompressorisse.
Kahetoimelises kompressoris tõstetakse süsinikdioksiidi rõhk kahes etapis kuni 14 barini. Gaas puhastatakse aktiivsöefiltriga, mida puhastatakse auruga korra nädalas. Gaas kuivatakse molekulaarlsõelade abil. Kuivateid puhastatakse elektriküttekehadega ja loputatakse süsinikdioksiidikondensaatorist saadava inertgaasiga. Seejärel süsinikdioksiid kondenseeritakse, jahutades seda - 30oC kraadini. Vedel süsinikdioksiid voolab mahutisse.
